PUHKUS JA EELARVAMUS
Lemmi seda
02/05/11
Kus häda näed laita, seal mine ja aita, ütleb vanasõna ja õige ka. Ma tahaksin käesolevaga ulatada abikäe kõigile aktiivsetele Facebooki turundajatele, kasutajatele ja muidu poppidele inimestele, kes kardavad sotsiaalvõrgustiku vankrilt maha pudeneda ja selle tõttu iga päev midagi laigivad. Laikima kui Facebooki Like nuppu litsuma. Ega see laikimine kellegi õige sõna ju ikka ei ole. Puristid on üritanud pruukida sõna “meeldima”, aga see ilmselgelt ei ole kasutatav sellisel viisil nagu seda harjunult ingliskeelepäraselt teha tahetakse. Sellest ei saa moodustada aktiivset tegusõna. Meeldi seda sissekannet. Sinu sõbrad meeldisid neid pilte. No ei saa ju. Mis sellest, et Facebooki eestikeelne tõlge seda pruugib. See ei tee seda veel aktsepteeritavaks. Miljoni kärbse söögiharjumused ja muu säärane, eks. Eestikeelne Facebook on täis teatisi kirjaga “See meeldib 3 inimest inimesele”. Kohmakas, ükskõik, millisest otsast seda vaadata.
Loomulikult ei kasuta seda kõnes mitte keegi. Ikka laigitakse. Mõned ärksamad on probleemist juba aru saanud ja üritavad juurutada iseäralikke kodukootud sõnaleidusi. Netimarketingispetsid on leiutanud näiteks sõna pöialdama. See on küll samm edasi, aga ehk mitte päris õiges sisulises suunas.
Käesolevaga teen ettepaneku võtta kasutusele ilus omakeelne sõna lembima. Sellest annab kenasti moodustada just selliseid vorme, nagu kõnekeeles tarvis. Ma lemmin seda kommentaari. Sinu sõber lembis seda pilti. Lemmime koos! Ja nüüd saaks kõik õnnelikud eestlased oma tujuteadete alla hoopis ilusama teksti: Seda lemmivad 3 inimest. Ilus ja oma.
Oht muidugi on, et uudse kasutuse tagajärjel lembeluule paljude inimeste jaoks hoopis teise tähenduse saab, aga eks selle probleemiga tegeleme siis, kui see tekib.
nojah, tähendus on ju küll hellalt armastama, aga päris hea ettepanek. oleks küll tore, kui saaks hoopis ühe järjekordse partitiiv- või objektiverbi selle keerulise allatiiv+meeldib/meeldivad/ei meeldi+nominatiiv asemele.. mul poleks tegelikult ka toorlaenu vastu midagi – ma laigin seda postitust.
emakeelest mu arvutis – eile just olin korraks uuendusmeelne ja tegin oma gmaili eestikeelseks. aga pärast poolt tundi muutsin ikka tagasi ingliskeelseks. kahju.
— keelek6rv · 03/05/11 · #
Ma esimese hooga pidin pealkirja nähes südant vaigistama, et mispärast mo emast räägitakse. Aga iseenesest tore idee (kui kohale jõudis). :-)
— tafkav · 11/05/11 · #
Vastumeetmena tööruumes valitsevale lämmile otsustasin viivuks aja maha võtta ja sattusin Su keeleviibet lugema. Nutikas (ei tahaks siiski kirjutada “laigitav”!) ettepanek. Mind eelnimetet seosed küll ei häiri: keeleloome puhul ongi ju kõige raskem see, et pea võimatu on leida tüvisõnu, mis meil ühtegi kõrvalseost ei tekitaks. Ja kui neid ka leitaks, siis hakkaks paradoksaalsel moel just see seik sõna kasutuselevõtu vastu mängima. Selge on, et aavliklik keeleuuendus selle toonases ulatuses tänapäeva eesti keele puhul enam kõne alla ei tule (seda peavad toetama peale muu ka erinevad ühiskondlikud ja keeleolud). Kuid keele värskuse ja elujõu tagamisele saame ikkagi kõik kaasa aidata. Sinu näol siis kinnitus tõigale, et seejuures ei pea olema filo-, ega isegi mitte terminoloog.:-)
Kui ma siin juba targutama sattusin, siis Su keelelembust teades veel üks väike filoloogiline tähelepanek: Su pruugitud tähenduses tuleks fraasi “aktiivne tegusõna” asemel kasutada sõnaühendit “transitiivne verb” ehk omakeeli “sihiline tegusõna” (st tegusõna, mis nõuab sihitist, objekti). Eesti keeles on küll tegusõnu, mida saab kasutada nii transitiivselt kui intransitiivselt (antagu andeks mu võõrsõnalembus!; nt: “laulan laulu”, vrd “laulan emale”), aga nende puhul saab kõne alla tulla ikkagi sõnavormide (mitte uute sõnade) moodustamine (nt: “laulan”, “lauldagu”, “lauldakse” jne).
Igatahes tundub, et Sinu näol on keeleuuendajate (ja miks mitte ka terminoloogide?) jaoks tegu kasutamata andega.
Jätkuvat keeleärksust (kuigi usun, et seda jätkub Sul mu soovidetagi)!:-)
— reet · 09/06/11 · #
Mul on pea kõiksugu muud mudru täis ja nood filoloogilised terminid ei jää teps mitte meelde, antagu rumalale mittefiloloogile andeks.
Pealegi, transitiivsed verbid kõlavad sedamoodi, nagu võiksid need käia hoopis hr eurovolinik Kallase vastutusalasse. “Transitiivsete verbide kasutus Euroliidu siseselt on eelmise aastaga vähenenud 18%! Wi must akt disisevly now.”
— aabram · 09/06/11 · #
:-))
Seda heidetakse jah filoloogidele vahel ette – ja täiesti põhjusega! -, et erialases keelelpruugis kasutatavad keeleinimesed ise tihti võõrsõnu. Nii et täiesti ootuspärane kommentaar Sinu poolt.
;-)
P.S. “Transitiivne verb” = sihiline tegusõna”, “intransitiivne” niisiis = … ;-))
Siit ka põhjus, miks kasutasin võõrsõna: “sihitu tegusõna” longiks nagu üksi kuskil määramatuses ringi ja “mitte”- eesosaga sõnade moodustamist soovitatakse vältida. Kolmas variant oleks “eba-” kui ainus eesti eesliide, aga see ei lähe mu meelest ka teps mitte… Vot nii rikutud on see keeleinimese maitsemeel!
;-)
— reet · 22/07/11 · #
Igati tore ettepanek!
A’la “Kohtumine tundmatuga” stseen, kus Mati Tilba on tema peas oleva marslase mängukannina sunnitud tunnistama. “Tädi Rutt, ma lembin Sind!” :)
— Külli · 27/07/11 · #