![]() ![]() EE.KASULIK MUU.KASULIK HUVITAV ![]() |
![]() Biblioglobus, sõbralik raamatupood · 06/04/10Avastasin täna enda jaoks Tallinnas uue vahva raamatukaupluse. Pretensioonika nimega Biblioglobus asub Vilmsi tänaval ja kuigi neil on akna peal kenasti raamatupildid ja nimigi on suurelt fassaadile kirjutatud, olen ma sealt mitut puhku seda märkamata mööda käinud. Tänagi oleksin taas äärepealt mööda jalutanud, aga kuna mul oli veidi üleliigset aega, otsustasin sisse piiluda. Esmapilgul tundus, et tegemist on hoopis laoruumiga, sest riiulid on neil maast laeni ja iga vaba lauanurk on kaetud raamatukuhjadega. Erinevus meie Rahva raamatu või Apollo europoodidest on kardinaalne. Ei mingit ruumi ja paigutusega mängimist, ei mingit edetabelitoodete eraldi postamendil ega vitriinis presenteerimist, ei, lihtsalt hunnikutes kilode ja meetrite kaupa raamatuid, kõik tihedalt üksteise kõrval ja peal, seda-, teist- ja kolmatpidi. Sellised poed mulle meeldivad. Neis on sorimis- ja avastamisrõõmu, mida hajuspoes pole. Pool raamatuostumõnust moodustabki see hea tunne, kui sulle kuskil raamatute kolmandas kihistus üks raamat nurkapidi silma jääb ja sa selle ettevaatlikult välja kaevad ning avastad, et see on just sedasorti raamat, mille olemasolust sul pole seni aimugi olnud, aga mida sul kohe kindlasti vaja oleks. Biblioglobus paistab olevat perefirma ja täna olid härra ja proua mõlemad ise kohal. Olga võttis parasjagu riiulite vahel uut kaupa sisse ja kui ma tema kõrvale seisma jäin, et riiuleid uurida, tegi ise minuga juttu. Tema suhtumine oli soe ja mõnus ning täpselt selline, nagu ma ühelt raamatupoe inimeselt ootaksingi. Neil oli ühes riiulis läbisegi uued ja vanad raamatud ja kui talt ühe päris viledaks kulunud raamatu kohta küsisin, siis teatas ta siiralt, et no süda lihtsalt ei luba neid ära visata ja kui see ikkagi riiuli teemasse sobib, siis las ta pigem olla. Sedasama ütles ta ka selgituseks selle kohta, miks kõikidel uutel raamatutel väikesi valgeid hinnakleepse pole — ei taha kõiki raamatuid kleepsuga ära rikkuda, pole ju mõtet. Kui vaja, siis vaatab ta mulle hinna eraldi järgi. Kui pärisin talt ühe kindla raamatusarja järele, jättis ta oma tegemised katki ja läks vaatas arvutist järgi, kas neil seda ikka on. Kuna ta seda siiski ei leidnud, kutsus ta Sergei, kes kataloogidest põhjalikumalt otsima asus. Hallijuukseline väikee patsikesega ja nina peale vajuvate prillidega Sergei oli samuti väga vastutulelik ja mõnusalt vaba suhtlemismaneeriga, luges mulle arvutist aiva pealkirju ette ja küsis, milliseid ma neist tellida tahaksin. Uurisime ja juurdlesime kahekesi nimekirja üle ja valisime sealt mõned välja. Ta pani need omale paberile kirja ja lubas tellimuse sisse anda. Ei sisestanud kuhugi kavalasse süsteemi, ei tippinud arvutisse, lihtsalt kirjutas paberile üles. Miskipärast ma ei kahtle selles, et ta need tõepoolest ka tellib ja mulle helistab, kui need kohal. Mulle tundub, et neil on seal maast laeni täistuubitud poes mingi oma süsteem, mis senimaani on hästi toiminud ja küllap toimib edukalt ka edaspidi, hoolimata sellest, et arvuti on vana ja selle taga istumiseks tuleb esmalt laual raamatukuhjade vahel ruumi teha. Järele mõeldes just sellepärast ma neisse usungi. Kui olin endale midagi ka riiulist välja valinud, tuli Sergeil meelde, et oot-oot, kui ma juba sellise raamatu ostan, siis tal on midagi, mis võiks mulle veel huvi pakkuda. Nimetus tuli tal küll meelde, kuid ta ei leidnud raamatut kohe üles ja nad tuulasid kahekesi oma poekeses ringi, hõikudes teineteisele üle riiulite. Leidmata see raamat seekord jäigi, aga mis sellest. Ehk järgmine kord, ütlesin ma, sest niikuinii tulen ma siia veel tagasi. Nii Olga kui Sergei kui ka üks vanem daam, kellega mul ei olnud au juttu puhuda, kuid kes korraks kiikas riiulite tagalt välja, prillid hooletult ninal, mõlemad käed raamatuid täis, kõik nad jätsid tõeliste raamatuarmastajate mulje. Nad ei tundunud inimestena, kes lihtsalt töötavad raamatupoes vaid inimestena, kes armastavad neid kuhilaid, mille tagant midagi välja ei paista, nad armastavaid raamatulehtede krabinat, uute trükiste lõhna ja vanade mõnusat karedust käe all. Neid ei paistnud üldse morjendavat see, et riiuleil ei olnud ei teemasilte ega alfabeetilist järjestust märkivaid tähti ega ka see, et nad isegi oma poes pidid esmalt veidi kukalt kratsima, et vajalik raamat üles leida. Raamatuid toovad nad nende jutu järgi otse Peterburist ja tegelevad ainult venekeelsete raamatutega. Ahjaa, ja räägivad nad samuti vene keeles. Ma ei tea, võib-olla räägivad nad ka eesti keelt, aga kuna jutt algas meil vene keeles ja ma olin sisse astunud venekeelsete raamatute poodi ja valisin endale välja mõned venekeelsed raamatud, siis ei tulnud mulle kordagi pähe eesti keele peale üle minna. Korraks sissepõikamisest sai umbes pool tundi, kuni ma end edasi minema sundisin, raamat kaenlas. Ah et mis ma siis sealt nii head leidsin? Muu hulgas leidsin nende kõige tagumisest riiulist 79 krooni maksva Современные германские языки. Isegi kui ma teaks Tallinnas mõnda poodi (aga ma ei tea), kust ma saaksin vastava teose ingliskeelsena (eestikeelsest ei maksa rääkidagi) riiulist võtta, ei taha ma mõeldagi, mis selle hind olla võiks. 79 krooni eest ei hakanud ma üldse pikemalt mõtlema. Amazonist mõnda analoogi alla 25-40 dollari pole üldse mõtet hakata otsimagi. Biblioglobusel on ka oma veebisait slovo.ee, kuid ma pole üldse kindel, et sealne kataloog ka nende reaalset poeseisu kajastab. Parem ikka ise kohale minna. See on üks ütlemata sõbralik raamatukauplus.
![]() |
![]() ![]() ![]() ![]() VIIMASED LOOD Mitmesegast Keel Personalia Tehno |
Amazonist muidugi mitte, aga yldiselt on Bookfinder.com-i piir umbes sadakond krooni, sellest enamik on postikulu. Tõsi, spetsiifilisem teaduskirjandus läheb enamasti kallimaks.
Vene raamatupoed kipuvad yldse seda tyypi olema. Peda vastasmajas on neid kolm tykki, yhes olen ise käima harjunud. Siiski võiks keegi Tallinna ka sarnase eesti- ja miks mitte isegi ingliskeelse raamatupoe teha.
— Oop 07/04/10 #
Korralikust võõrkeelsete poest tunnen ma ka puudust. Korralikust valiku mõttes, mitte esinduslikkuse mõttes. Oleks mõni korralik antikvariaatki. Raamatukoi võõrkeelsete valik on aastaid sama ja arusaadav ka. Aga kes see ikka viitsiks sisse vedada säärast ebaglamuurset kraami nagu vanad raamatud. Selle asemel veetakse meile vanu riideid ja mööblit.
— aabram 07/04/10 #