![]() ![]() EE.KASULIK MUU.KASULIK HUVITAV ![]() |
![]() Räägi inimese moodi · 09/10/08Ei, mul pole midagi selle vastu, kui sa räägid keerukate lausetega ja võõrsõnadega. Räägi pealegi. Ainult et kui sa räägid minuga, siis ma tahaksin sinust aru saada. Viimase paari nädala jooksul olen ma sattunud mitme sinusarnase inimese otsa, kellele ma olen pidanud keset vestlust ütlema, et ma ei saa neist aru ja et rääkigu uuesti, sedapuhku inimese moodi. Kunagi noores põlves oli mul taolistel puhkudel veidi häbi, et ma aru ei saanud, mida sinusugused inimesed rääkisid ja ma tegin näo, et ma mõistan küll. No kuidas ma tunnistan, et ei saa aru mõnest võõrsõnast või erialaterminist, kui sa neid nii enesestmõistetava näoga paremale ja vasakule loobid? Tundub ju, et see oleks justkui minu viga, et ma nii loll olen, et ei mõista, eks? Tegelikult ei ole nii. Olgem ausad, see on puhtalt sinu viga. Kui sa ikka räägid nii, et ma aru ei saa, siis tõstan keset vestlust näpu üles, ütlen “stopp!” ja palun sul lahti seletada, mida sa äsjasega silmas pidasid. Ei ole piinlik. Piinlik peaks olema sinul. Halloo, kui sa üritad mulle midagi selgeks teha, siis räägi minu keelt! See pole ju nii raske? Enne seda, kui sinust sai erialane kretiin, olid sa normaalne inimene ja rääkisid normaalset keelt. Sul olid sissetulekud ja väljaminekud, mitte arveldused, sul olid lapsed, mitte alaealised ülalpeetavad ja sul oli auto, mitte isiklik sõiduvahend. Sa ise ei pruugi seda mäletada, aga sul ei olnud maksebilansse, jooksevkonto puudujääke, debitoorset võlgnevust, finantsinstrumente ega varaobjekte. Õigemini — sul ju võis neid olla, aga sa rääkisid neist nii, et mina ka aru sain. Miskipärast oled sa nüüd, kui sa selles ametis töötad, hakanud kõike neid udupeenete nimega nimetama. Olgu, mõistan, et teatud puhkudel peab kasutama laialivalguvaid üldnimetusi või vastupidi, eriti tehnilisi termineid, aga ole nüüd mõistlik, kui me räägime kindlas kontekstis konkreetset juttu siis võid sa oma ametikeele maha jätta. Mitte midagi ei juhtu, kui sa ei kasuta viimase detailini õiget terminit. Ma saan sinust ikka aru. Ära aja kõike nii keeruliseks.
![]() |
![]() ![]() ![]() ![]() VIIMASED LOOD Mitmesegast Keel Personalia Tehno |
Mul oli kunagi isiklik sõiduvahend, nimelt jalgratas. Enam ei ole.
Jooksevkonto puudujääk on mul alati olnud ja nii vist jääbki.
— Larko 09/10/08 #
Aga sellega ongi selline lugu, et sulle tambitakse neid sõnu niimoodi pähe, et lõpuks tead sa neid une pealt – aga neid tavakeele väljendeid ei tea, sest neid pole pidevalt korrutatud.
Mul oli just täna rootsi keeles selline lugu, et pidime tegema lause sidesõnaga att (meie et), aga seda sama sõna kasutatakse ka koos verbiga (no näedsa, koos tegusõnaga muidugi), et meie mõistes algvormi moodustada. Ütlesin siis talle, et ta lause on valesti tehtud, sest antud kontekstis ei ole “att” mitte sidesõna, vaid verbilaiend. Vahib ainult lolli näoga mulle otsa. Satun segadusse ja üritan selgitada – “näed sa, see ei ole siin sidesõna, vaid abisõna da-infinitiivi moodustamiseks”. Sel hetkel juba noormees ise ütles ka, et äkki saaks eesti keeles – aga no ei oska esimesel hetkel lihtsamalt, pean paar minutit mõtlema, enne kui seda “inimkeeles” seletada suudan. :D
— rents 09/10/08 #
Räägi inimese moodi ka inglise keeles:
http://www.splicetoday.com/writing/stop-saying-these-phrases?utm_source=digg&utm_medium=pv&utm_campaign=10140949
— vlad 15/10/08 #
Keeruliste väljendite piir läheb igaühel ise kohast. Ma olen juba avastanud, et “Aliast” mängides ei ole mõne partneriga mingit kasu, kui ma annan vihje, et tegemist on määrsõnaga. “Oih. Ilus?” “Ei, noh, määrsõna.” “Määrama?”
— notsu 15/10/08 #