Tjah, üleeilne naabritega suhtlemine andis ootamatu tulemuse. Kodunt lahkudes kohtasin täna trepil naabritüdrukut, kes parajasti sületäit kimpse-kompse üles tassis. Viisakas nagu ma olen, teretasin teda. Tema ei kostnud midagi. Jäin talle ootavalt otsa vaatama. Selle peale muutus tüdruk kohmetuks, punastas ja ütles üle õla välisukse poole viidates: “Ma panen selle kohe kinni…”. Selle peale ei osanud omakorda mina midagi kosta. Terest oleks täiesti piisanud ju.
Näib, et mu enda meelest nii elegantne üleeilne suhtlemismanööver on naabritirtsu hinge jätnud märksa sügavama jälje, kui ma arvata oskasin. Hmm.

|
Pärast seda, kui ma oma naabripoistele aastaid tagasi mainisin, et kui me kõik siin ühes majas elame (6 korterit), siis võiksime ju niipalju vahvad olla ja üksteisele tere öelda (püüdes seda sõnumit võimalikult lastesõbralikult nendeni viia), hakkasid nad mulle kasvõi teiselt poolt tänavat tere ütlema ning koolitasid ka oma sõbrad välja. Mulje jäi, et rohkem hirmust kui viisakusest.
— Kaimar 03/11/06 #
Ei tea kas see tuleb sellest, et elan väiksemas linnas, aga teretamine/vastuteretamine toimub mitte ainult sama maja naabrite vaid ka kõrvalmajainimestega. Ja kui koeraga välja lähen ning mõni sama tänava inimene ka koeraga vastu tuleb, siis teretame samuti. Räägitakse, et võimalikult paljude inimeste teretamine pidi isegi tervisele kasulik olema.
— zooda 03/11/06 #
zooda, välja arvatud Koplis ja Lasnamäel…
— venividivici 03/11/06 #
No ma ei tea, mina siin Koplis teretan ka kõiki, keda oma majas näen ja keda pargis koeraga jalutamas kohtan. Ikkagi ühe küla inimesed. Ja naabrivalve toimib samuti. Kesklinn on minu arust palju ohtlikum koht.
— triangel 03/11/06 #
Zooda, ma kahtlustan, et äkki on koera omamine kogu asja võti ;)Mina elan lasnamäel ja ometi teretame enamuse naabritega, pluss vähemalt poolte samas piirkonnas jalutavate koeraomanikega :)
— kati 05/11/06 #
Tere :)
Ma arvan, et kui sa kutsun nad (naabrid siis) üks õhtu endale külla teed jooma (praeguse ilmaga soovitavalt mee ja sidruniga) ja küpsiseid sööma (eelistatult shokolaadiga), siis tulevikus on igasugused kohmetused välistatud ja tervitused rikastatud naeratusega.
— niisam külaline 06/11/06 #
Jajaa. Kutsu täna õhtul külla, homme paku teed, ülehomme nad naeratavad kenasti ja üle-ülehomme tulevad su käest juba teed-küpsist NÕUDMA ;)
Aga minu kui lapsevanema poolt vaid au ja kiitus naabritele, kes vaevuvad noortele märkust tegema viisakuse kohta. Et ega oma emme ju niikuinii ajab udujuttu (et mitte otse öelda, et valetab) kui ütleb, et viisakas on tuttavatele ikka tere öelda…
— Kiiska 06/11/06 #
Kolisin kunagi uude korterisse. Naabriks sihuke ebamäärases, kuid nooremapoolses vanuses naisterahvas. Esimene kord, kui tere ütlesin, vahtis lihtsalt mööda. Järgmine kord jõllitas korraks ja ei öelnud ikka midagi. Kolmas kord tegi nii kähku minekut, et ”-re” osa ei jõudnud veel suust väljagi. Kusjuures tegu on täiesti kõnevõimelise eestlasega. Edaspidi tundus mul juba imelik teretada, kui teine selle peale kalapilgul otsa vahib. Nüüd siis ongi juba neli aastat nii, et trepil, korteriukse eest või tänaval kokku saades vahivad mõlemad kuhugi mujale ja hoiavad suud kinni.
— Ivo 11/11/06 #