![]() ![]() EE.KASULIK MUU.KASULIK HUVITAV ![]() |
![]() Viienda korruse nääpsuke · 30/01/06Meie korrusel käib üks kindel koristaja. Üldse on meil koristajad korruste vahel ära jagatud (või vastupidi), minu teooria järgi ilmselt vastavalt võimetele. Näiteks teisel korrusel tatsab ringi selline… no… täissale daam, kolmandal korrusel selline tavaline tädi ja viiendal korrusel, kus minagi olen, käib selline õbluke-nääpsuke naisterahvas. Küllap on tema kõige rohkem sina peal igapäevase trepist üles-alla käimisega. Või teine võimalus, et ta on nääpsuke just sellepärast, et ta pidevalt viiendale ronima peab. Kui ma näeksin nüüd veel ka esimese korruse koristajat, teaksin öelda, kas see teooria peab vett või mitte. Aga tegelikult tahtsin ma rääkida sellest, et meie korruse koristajal on komme vahel kabinetti sisse marssida juba enne tööpäeva lõppu. Või mis marssida, tal on oma võtmekomplekt ja ta lihtsalt tuleb ja hakkab ukse taga krõbistama. Kuulen, kuidas ta esmalt võtmekimbu välja võtab, siis sealt kõlinal õiget võtit otsib, selle lukuauku pistab ning keerata üritab. Üritab, sest uks pole lukus ja selle koha peal ma tavaliselt hüüan “sisse!”. Seejärel kostab summutatud “oih” ja ukse vahele ilmub väike peake (ta on tõesti nääpsuke), mis ilusasti vabandust palub. Kuigi ta näost on näha, et tal on kange tahtmine märja lapiga mu põrand üle uhada, talitseb ta end ja küsib peaaegu paluval häälel, et kas ta võib vähemalt mu prügikasti tühjendada. No seda võib ta ikka, luban ma suuremeelselt. Ei, ta on tore inimene ja erinevalt mitmetest teistest koristajatest, keda mul on olnud juhust teada, ei kuritarvita ta kunagi oma harja-ja-lapi ülemvõimu. Teate küll, mismoodi see käib — mõni koristaja lihtsalt seisab senikaua, käsi lapiga demonstratiivselt puusas, su selja taga või laua kõrval, kuni sa kas kohalt lähed, tagades talle ligipääsu sellele räpasele maa-alale, mida sa tema arvates oled päeva jooksul suutnud pesemisväärseks määrida või kuni sa vähemalt jalad üles tõstad ja tooliga end seina ligi kössi sõidutad. Ei, minu koristaja nii ei tee. Tema ikka kenasti küsib luba, enne, kui mingit pöördumatu tagajärjega tegevust ellu asub viima. Eks ta ole kogu aeg viisakas olnud aga eriti viisakad oleme me teineteisega sellest ajast, kui ta ükskord omal algatusel mu kõige armsama veepudeli ära viskas. Heast südamest, eks, vaatas, et mis mu laual seisab tühi pudel niisama. Ja viskas ära. See pudel polnud aga puhtjuhuslikult mitte sugugi üleliigne ning vähe sellest, see polnud mitte ainult minu vaid ka N-i lemmikpudel. Disainpudel selline, imeliku kujuga ja natuke kortsulise tekstuuriga aga hästi mugav käes hoida. Selle pudeliga oli hirmus hea endale vett kaasa võtta (jah, vett, ma joon vett). Igatahes oli tookord pudel tühjaks saanud ja lauale ununenud. Eesrindlik koristaja, nagu ta oli, viskas ta selle minema. Et härral endal vähem vaeva oleks. Aga härra oli sellest juhtumist väga häiritud ning andis koristajale järgmisel päeval selgete sõnadega mõista, et pudeli äraviskamine ja üldse kõige äraviskamine, mis ei ole prügikastis või selle vahetus läheduses maas, on VÄGA HALB mõte. Et sõnum ikka kohale läheks, kasutas härra sealjuures muidugi vastvat hääletooni ja kulmukortsutamist, mida lihtsalt poleks olnud võimalik valesti mõista. Ja ennäe – järgmisel päeval seisiski äravisatud pudeli asemel uus pudelike, Vichy sidrunimaitselise mulliveega. Äärmiselt heldimapanev, mul hakkas nääpsukesest isegi natukene kahju, kui aus olla. Jah, sellest ajast alates ei viska me teineteise asju huupi ära ega näpi midagi, milleks pole vastastikust kokkulepet. See ei takista teda aga juba enne tööpäeva lõppu linki lõgistamast ja uurimast, et äkki olen ma juba ära läinud. Mis seal salata, eks ma vahel olen ka. Või siis pole mind lihtsalt parasjagu kabinetis vaid olen kuskil maja peal. Ent vahel olen ma oma koha peal ja tööpäev on alles poole peal kuid ikka ja jälle annab arglik koputus uksel ja ukse vahelt sissekaev peanupp mulle märku, et oleks aeg hakata otsi kokku tõmbama, kaua ma siin ikka passin.
![]() |
![]() ![]() ![]() ![]() VIIMASED LOOD Mitmesegast Keel Personalia Tehno |
— maarja 01/02/06 #
— mihkel 02/02/06 #
Koristaja on ka kõigest inimene! Kes meist ei tahaks varakult päevaga ühele poole saada?
Nagu kontorirotil ja muudel loomadel on ka koristajal tööleping, kus kirjas tema töökohustused. Vaevalt, et keegi neist hakkab endale “lisalõbusid” kohustuseks võtma. Aga rääkimine aitab alati!
— teise korruse nääpsuke 13/04/06 #