TE POLE INDIAS KÄINUD?
Kujuteldav mina
18/04/12
Vahel on kasulik seada end olukordadesse, kus sa pead jooksult otsustama, kas sa oled sina ise, või oled keegi teine. Näiteks räägid end ilusamaks, targemaks, kogenumaks ja huvitavamaks. Kiusatus on alati, aga niipea, kui seda teha, võid komistada mingi kivi otsa, mille olemasolust sul aimugi polnud, aga mida too kujuteldav targem, kogenum ja ilusam inimene peaks oskama vältida. Parem siis juba mitte.
eksole [1]
Vandalism
30/12/11
Mõtteainet autojuhtidele. Kui hommikul avastad, et uks on ära kraabitud või peegel ära murtud, siis ei pruugi see olla tingimata purjus teismeliste töö. Vahel tuleb ka täiesti ontlikel inimestel peale tahtmine su auto kallal vandaalitseda. Näiteks siis, kui nad su autonumbri ära tunnevad kui sellesama idioodi, kes neid mõne päeva eest tänaval lombist hooga läbi sõites mõnuga üle kastis. Silm silma, hammas hamba vastu ja nii edasi. Kui tänaval on kaks liiklejat — sina oma sooja mõnusa kinnise ja turvalise autoga ja tema, kes peab kandma samu riideid terve ülejäänud päeva — siis ainult ühel neist on võimalus õnnetus ära hoida. Sinul, mitte temal. Kui sina otsustad täiel kiirusel lompi sisse sõita, siis ei saa tema selle vastu midagi teha. Ah et tänavad on auklikud ja see pole sinu süü? Kui sa oled pikast autodereast ainus jobu, kes ei märka õigel ajal kümme sentimeetrit kõrvale tõmmata või kiirust vähendada, siis on ikka küll. Sellest ei piisa, et sa pärast vaatad tahavaatepeeglisse ja pomised “sorri!”. Absoluutselt ei piisa.
Ma ei kutsu tavaliselt kedagi üles vandalismile, aga täna… miks ka mitte? Sest see, mida teevad Tallinnas sinusugused kümned autojuhid oma hooletu, ettevaatamatu ja ülbe sõidustiiliga on samuti vandalism. Sina oled tugevam pool, jalakäija nõrgem. See, et sa oma suurest lahkusest talle otsa ei sõida, ei tähenda veel, et sa võiksid talle laias kaares peale kusta. Sinu mõttelisest vabandusest jääb väheks, et kellegi erakorralist pesupäeva korvata.
eksole [2]
Armastus džunglis
15/12/11
Fototelegrahv ja fonotelefonograhv
27/11/11
Ehk küll telegrahv viimasel ajal palju on täienenud, siiski leiab inimese uuriv vaim tema juures veel mõndagi, mis täiendada annab. Varsti pärast viimast võidukatset Romo linnas, kus ühe tunni vältusel Morse apparadiga 726 sõna ja Jus’i apparadiga 2000 sõna telegrahveeriti, leidsivad Pollak ja Virag Pesti linnas uue kunstlise telegrahvi-apparadi – fototelegrahvi üles, mille abil 100,000 sõna ühes tunnis võib edasi anda.
On arusaadav, et inimene käsitsi mitut tuhat sõna minutis ei või edasi anda, sellepärast sünnib telegrahveerimine masina abil. Sõnumid märgitakse enne saatmist Morse märkidega pika lindi peale ülesse, kus juures kriipsud ehk joonekesed lindist läbi vajutatakse, nagu see praegugi Wittsonni apparadi juures sünnib. Kui see töö tehtud, pandakse lint masina sisse, mis teda määratu kiirusega lahti keerutab. Iga läbivajutatud joonekese kohal lahkub ja ühineb elektri-vool. Sõnumite vastuvõtmise jaamas saab iseäralise apparadi sees täieline telegramm valguse mõjul õrna paberilindi peale ära märgitud.
Uue telegrahveerimise-viisi paremuseks tuleb suurt kiirust ja odavust sõnumite vahetamises pidada. Kui odav võrdlemisi uus fototelegrahveerimine on, näitab arve, mille järele 40,000 sõna edasiandmine 31 rubla 50 kop. maksma tuli, kuna muidu nii suure telegrammi hind meie maal üle 2000 rubla on. See uus leidus, nagu ajaleht “Electricien” õiglaselt tähendab, kuulutab suurt tulevikku, mis fototelegrahvil ühes traadita telegrahviga ees oodata on.
Ei jõudnud üleval-toodud sõnum veel laiali laguneda, kui juba teisest uudisest “fonotelefonograhvist” ehk kõnetraadi ja kõnemasina ühendusest teatused ilmusivad. Daanimaa inshener Bulsen on apparadi üles leidnud, mis peremehe kodust äraolekul kõik üles tähendab, mis masinasse kõneldakse ja kui tarvis, siis kuuldud kõnet avaldab. Vahast võllikese asemele, mis kõnemasinal olivad, pani inshener Bulsen terasest kokkukäänatud lindi ja ühendas teda väiklase elektromagneediga. Kui räägitakse, siis liigub helilaenete mõjul magneet, magnetiseerib teraslindi võlli ja ühineb seega elektrivoolu läbi kõnemasinaga, milles kõne alal hoitakse ning tarviduse järele avaldatakse. Katsed uue leidusega olla hiilgavalt korda läinud.
(Uudis aastast 1900, väljaanne teadmata)
Psühholoogiaminutid naistele
02/09/11
Daamid, kui Mees palub teid korraks appi, no näiteks on tal tarvis tühist abi mõnes väikeses asjas, siis ootab ta seda, et te tuleksite talle appi (loe: assisteerima), mitte ei võtaks kätte ega teeks kogu asja ise ära abistamise nime all. Mees peab olema See, Kes Teeb ja naine võib olla See, Kes Aitas. Mitte vastupidi. Ükskõik, kui tühine see asi ka pole, milles Mees teie abi vajab, siis ikkagi vajab ta teie abi, mitte seda, et see tühine asi tema eest ära tehtaks. Siin ei ole mitte midagi pistmist pragmaatilisusega, aja kokkuhoiuga või muuga, siin on küsimus Väärikuses. Mees teeb ise. Vahel vaja on tal vaja köömenterakese jagu abi, aga mitte rohkem. Ta eeldab, et te teete, mida ta teil palub teha, mitte rohkem. Kindlasti ei taha Mees, et te teeksite ära Kogu Asja, sest seda peab tegema Mees. Sest tema on see, kes teid appi kutsus, mitte vastupidi. Mehel on Eneseuhkus. Seda ei tohi talt mitte mingil juhul ära võtta. Mees ei vaja reeglina abi, ja kui vajab, siis tuleb sellesse palvesse suhtuda respekti ja mõõdutundega.
eksole [3]
Oh ajad, oh kombed
31/08/11
Tõlgin suhteliselt igavat teksti töökorraldusest. Sama asi, mis kaks aastat tagasi, ainult et uuendatud versioon. 2009. aasta versioonis oli kirjas, et “töökohal ei aeta oma isiklikke asju (näiteks ei helistata sõbrale)”, 2011. aasta versioonis on vastavas kohas aga oluline täiendus: “töökohal ei aeta oma isiklikke asju (näiteks ei helistata sõbrale ega käida Facebookis)”.
Millised muudatused ootavad 2013. aasta tekstis? Kas tuleb Facebook sealt jälle välja võtta?
Ei!
15/08/11
Ma vist ei oska ära öelda. Põhjuseid on mitmesuguseid, peamiselt on need küll enda võimekuse ja oma aja ülehindamisest tingitud. Tuleb õppida rangemalt keelduma.
Ei!